Kuidas lõigata kasu nõrgast eurost?

Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Art Lestberg rääkis, et valuutarisk tekib, kui eurot koduvaluutana kasutav investor investeerib muudes valuutades nomineeritud varadesse. Valuutariske on võimalik maandada tuletisinstrumentidega (futuur, forward, swap, optsioon jt – toim), ent sealjuures tuleb arvestada vastavate instrumentide likviidsusega ja riski maandamise kuludega. „Aktsiainvesteeringute puhul kasutatakse valuutariskide maandamist siiski suhteliselt harva ning tuletisinstrumendid sobivad pigem professionaalsetele investoritele,“ nentis ta.

Juhul, kui investor ootab euro edasist nõrgenemist ning soovib sellest langusest kasu saada, siis kõige lihtsam variant oleks tema hinnangul oma investeerimisportfell hajutada erinevates valuutades nomineeritud varade vahel, lisades portfelli valuutasid, mille tugevnemist euro suhtes oodatakse. On olemas ka ridamisi börsil kaubeldavaid fonde (ETFe), mille tootlus on seotud mõne konkreetse valuuta liikumisega.

Kui on soov end euro languse eest kaitsta, siis lisaks muudes valuutades raha hoidmisele on LHV privaatpanganduse portfellihalduri Kaius Kiivramehe sõnul tõhus meetod osta euroala eksportööride aktsiaid. „Euroopa aktsiaturgudel on palju ettevõtteid, mille tuludest on märkimisväärne osa USA dollarites ja kulud eurodes: ravimitööstus, autotööstus, Soome metsatööstus,“ loetles ta.

Vaatamata viimasel paaril nädalal Euroopa börsifirmasid rappinud Kreeka võladraamale, pole Swedbanki ja LHV analüütikud regiooni aktsiate suhtes optimismi minetanud. Swedbank Marketsi valdkonnajuht Andres Suimets nentis, et kindlasti on lühiajaliselt aktsiaturgudel oodata närvilisust seni kuni Kreeka olukord uudiseid domineerib, ent suuri negatiivseid üllatusi ilmselt lähiajal ei tule. Samas on Euroopa majandus tervikuna jätkanud tema hinnangul paranemist – eraisikute ja ettevõtete laenumahud kasvavad, investeeringud on hakanud näitama paranemise märke ning pankade kapitaliseeritus on hea.

„Seega tervikuna ja tootlust otsiva investori jaoks paremate alternatiivide puudumisel, on Euroopa aktsiad jätkuvalt atraktiivsed,“ kinnitas ta. „Kreeka olukorra lahenemine võib võtta väga palju aega, kuigi olukorra eskaleerumise tõenäosus on viimasel ajal kasvanud ei saa sellel ilmselt olema suuremahulist mõju maailmamajandusele ega finantsturgudele. Seega pikaajalise investoril ei ole põhjust Kreeka tõttu oma investeeringuid muuta.“

Makropilt on ääretult soodne

Ka Kiivramees tõdes, et kuigi peale järsku 2015. aasta hinnatõusu võivad esmapilgul peale vaadatuna tunduda aktsiad mõnevõrra kallid, siis tegelikkuses peab arvesse võtma, et Euroopa majandused tammusid pikalt paigal ning kasumimarginaalid on pigem alla pikaajaliste keskmiste. Majanduses mahtude kasvades on kasumimarginaalides tema hinnangul märkimisväärne tõusupotentsiaal.

„Euroopa jaoks pole tervikuna ammu olnud nii soodsaid makrotegureid nagu odav valuuta, langenud toormehinnad, madalad intressid, madal inflatsioon ja et tarbija kindlustundeindikaatorid on 7-8 aasta kõrgeimatel tasemetel,“ rääkis ta. Kiivramees lisas, et Lääne maailma tarbijad on toormehindade langusest ühed suurimad võitjaid ja kuna just need majandused on tugevalt tarbijate poole kaldu, siis peaks siin selle positiivne mõju kõige paremini avalduma.

Kreeka ja muu maailma praegusi arenguid arvesse võttes soovitas Kiivramees kindlasti portfelle globaalselt hajutada ja hoida likviidsetena, et riskistsenaariumite realiseerudes oleks võimalik vajadusel ümber positsioneerida. Arvesse peaks võtma nii pikaajalisi toorme-, majandus-, turu- kui ka krediiditsükleid.

„10 aasta tagune hajutamise mudel, kus investorid suurelt arenevatele turgudele jooksid, kindlasti langevate toormehindade ja tugevneva dollari keskkonnas täna enam ei tööta,“ selgitas ta. „Rohkem peab tegema kodutööd, ettevõtetesse sisse vaatama ning riske ja võimalusi hindama. Turgudel võimalusi on, aga nende leidmiseks peab tegema mõnevõrra rohkem tööd kui 10 aastat tagasi.“